Arhitektuurinõuded ehitistele
Hoonetel on lubatud kuni 2 korrust katusekaldega 15° kuni 40°. Korrusena lähevad arvesse ka koone katusealusesse osasse rajatud ja eluruumide nõuetele vastavad ruumid.
Hoonete suurim lubatud katuseharja kõrgus on 8 m planeeritavast maapinnast. Hoonete harjajoone suund peab olema risti või paralleelselt hoonestusala piiridega.
Katusekatte materjalid näha ette tumedat tooni. Materjalidest võib kasutada kivi, plekki, klaasi, bituumeni baasil rullmaterjale, mätas –ja murukatust, samuti puidust katusekatted (sindel, laast jne). Keelatud on tsinkplekk, roog ja imiteerivad materjalid.
Välisviimistlusmaterjalidena kasutada kogu planeerigu ala ulatuses naturaalseid materjale - kivi, vaskplekk (tumedaks oksüdeerituna), laudvooder, palk, klaas, savi ja krohv (ka kombineerituna). Klombitud ja murtud telliskivi ning valget silikaattellist võib hoone fassaadides kasutada ainult arhitektuurse aktsendina ja dekoreerimiseks ehk siis mitte rohkemas kui 10% ulatuses ühe seinapinna kogupinnast.
Välisviimistluses on katvatest värvidest puit-materjali puhul lubatud vaid muldvärvid, teiste katvate värviliikide kasutamine on keelatud. Kõik laseerivad puidu viimistlemise meetodid ja vahendid on lubatud. Välisviimistluses on keelatud kõigi imiteerivate materjalide kasutamine. Keelatud on ümmargune freespalk. Keelatud on plastaknad ja uksed.
Soovituslik on projekteerimisel püüelda vormilt modernsema, kuid materjalide valikult naturaalsemate lahenduste poole.
Soovituslik on tutvuda passiivmaja konseptsiooniga.
* Passiivmaja on üks neid kontseptsioone, mida on arendatud lähtudes teaduslikust huvist, kui kaugele saab maja energiakulude vähendamisega minna. Erinevalt muudest lahendustest (null-kütteenergia ja null-energia majad) on passiivmaja osutunud elujõuliseks põhjusel, et küttevajadust ei viida mitte just võimaliku miinimumini, vaid teatud mõistliku piirini. Passiivmaja puhul on võimalus aktiivsest küttesüsteemist loobuda.